Otepää lainel

Kõigepealt kahisin Otepääl Samsungi maratoni. Ütleme nii, et hooaja vormipõhi ja superhea algus, mille järel olin väga kõrgel kohal, käisid mulle üle jõu ja kukkumine oli valus. Aga rada mulle meeldis, hea minekuga oleks võinud seal mõnuga kimada. Ehk siis juba neljas SEC, mis mul see hooaeg ebaõnnestus. No kuidagi ei saa sõidetud, iga kord on mingi jama. Aga Jõulumäel saab peale MM-i veel korra proovida, seal jällegi tore rada ootamas.

Peale seda tiksusin nädala Tallinnas, sai väheke ennast tuulutatud ja akusid laetud, oli tore. Järgnevalt ootas ees uus külastus Otepääle, sedapuhku laager Nüpli järve ääres alloleval villas:

Seltskond oli 5-liikmeline: Kristjan, Katrin, Veiko ja murdmaa tulevikulootus Rahel. Seltskond oli tore, elamine awesome ja trenni tegime ka mõnuga. Treenisin koos Kristjaniga ja eesmärgiks oli sõita niipalju bike´ga kui võimalik. Ma usun, et täitsime oma eesmärgi ära küll ja need päevad läksid täiega asja ette. Kilomeetreid kogunes visalt, sest võtsime mõnuga tõusu ja nikerdasime singeleid. Sai ka korra teiskarit rattaga külastatud, et natuke kaardipoolt meeles hoida. Kokkuvõtteks trennid olid päris väsitavad, sest ilmad olid päris soojad, maastik mägine ning programm tihe. 

Nüüd ühe päeva puhkasin ja nädalavahetus Läti meistrikad. No sealt ei oska vabsee mitte midagi oodata, tuleb mis tuleb. Selge on see, et väsimus on veel kontides ja kaardipool ka kindlasti midagi märkimisväärselt head pole. Aga need on väga vajalikud stardid, et MM-iks oma vormi paremaks lihvida. Two weeks to go!! 

Eesti MV 2013

Lühirada: THE LEGS

Sain päris kaua päikese käes praadida, enne kui minu stardikord kätte jõudis. Mõned liitrid külma vett kaela ja tuli kihutama hakata. Sõna otseses mõttes kihutama, sest rada oli väga kiire ja iga eksimus maksis palju aega. Sellised rajad sobivad mulle, ja kuigi ma tegin siin-seal suuremaid ja väiksemaid näpukaid, siis üldjoontes sain hakkama. Finišis oli hõbemedal ehk isegi väike üllatus, sest kartsin, et need eksimused on liialt aega röövinud, aga kuna minek oli päris okas, siis kokkuvõttes päeva neljas aeg, aga mis kõige tähtsam - Eesti MV II koht, ja kohe esimesel täiskasvanute aastal ja esimesel stardil! Sellega oli juba nädalavahetus korda läinud ja kõik mis veel lisaks tuleb, on puhas boonus. Head jalad päästsid mind!

Tavarada: PIDEV VÕITLUS

Soojendust tegema hakates sain koheselt aru, et jalg on pehme. Seda, mida ma juba lühirajal kartsin, et minu saiavorm võib iga hetk ära lõppeda, tundus nüüd tõeks saavat. Siiski kui stardipiiksud kõlavad, läheb nii või naa võitluseks, vahet pole siis kui kehv see enesetunne on. Sellegipoolest alguse võtsin vähe rahulikumalt, et jõudu kokku hoida ja ühtlaselt sõita. Raja esimese kolmandiku edenesin päris edukalt, aga kusagil tunni peal tekkis ühel hetkel ikka väga raske hetk, ja juua ka enam polnud ning joogipunktini oli veel tükk aega minna. Sinna lisaks veel paha teevalik, järgnevalt selge viga ja siis krambid rabast läbi minekul - aiiiii kui paha moment. Pidasin endale maha korraliku motivatsioonikõne, et ei murdu nüüd, uuesti püsti ja gaas põhja, kõigil on raske, midagi pole veel kaotatud, võta ennast kokku ja full gas lõpuni! Vaatepunktis ergutati kõvasti, sain uue joogipudeli, mille ühe klõmakaga ära tühjendasin ja raja lõpuni ei jäänud enam palju, ehk täis keskendumine nüüd! Lõpukaare tegin korralikult, mõnes kohas natukene ettevaatlikumalt ja siis täiega lõpuni. Finišeerides öeldi, et olen Eesti meister.. Tõnis oli pidanud aega kulutama ja ratast remontima, ning taganttulijad kaotavad selgelt. No ei ole üldse paha, ei oleks sellist nädalavahetust küll osanud oodata.

Ja see ei ole veel kõik! (kõlab juba nagu topshopi reklaam) Balti MV arvestuses olin saavutanud kahe päeva summas kolmanda koha! Ehk kaks sõitu ja sain maitsta kõiksugu läikega medaleid. 

Ütleme nii, et ei hakanud meesteklassi uksele koputama - lõin selle kohe maha :) Tegelikult ei tarvitse mul siin nii õhku täis minna, Lauri ei saanud ju kahjuks üldse tulla ja Tõnise tulemust mõjutas tehnika purunemine. Aga noh, sinna ei saanud ma midagi parata ja tegin oma sõidud ära.

Kuidas nüüd edasi? Nagu karta oli, siis eestikate väsimus lõi järgmine päev välja ja korralikult sült on olla küll. Teisipäevakul Taevaskojas olin rajameister ja see veel väsitas omakorda, nii et nüüd tuleb rahulikumalt jälle treeningtsükliga peale hakata. Plaanis on Otepää SEC, Läti meistrikad, laager veelkord Otepääl, laager MM-i treeningmaastikel, Eesti RO Sprindicup ja ehk midagi veel. Ees on ootamas huvitavad ajad ja eesmärgiks hea vorm MM-il, kui koondisesse ikka pääsen. Seniks peatse kuulmiseni!

Eesti MV eel

Eeloleval nädalavahetusel sõidetakse Värskas eestikad. Põhiklassi võistlus läheb arvesse ka baltikate arvestusse. Stardinimekirjast vaatab vastu 50 meest, kohal on vägagi esinduslik seltskond. Et kõrget kohta saavutada, peab tegema ikka väga hea sõidu. Võtan plaani.

Plaani realiseerimiseks on vajalik hea vorm. Enda seisund on hetkel väike küsimärk, kuna peale Poola EM-i puhkasin, kuid siiski eelmiseks nv-ks Rakkes Samsung Estonian Cupi maratoniks saavutasin päris hea saiavormi. Sõit kulges päris kenasti, kuigi alguses oli jube raske. Temps oli meeletu ja pidevalt pendeldasin oma pundi viimaste seas. Siiski Emumäel hakkasin vaikselt rütmi kätte saama ja peale seda läks tunne aina paremaks ja seljad hakkasid vaikselt vastu tulema. Kohaks hüüti 90 ringis ja 20+ km minna. Kuid kahjuks päev nii hästi ei lõppenud - pidin kummipurunemise tõttu mõneks ajaks raja kõrvale jääma. Koheselt vaht sisse, korraks nagu paikas augu kinni, aga siiski ei jäänud pidama. Kuna endal muud varustust rajal kaasas polnud, pidin möödasõitvatelt võistlejatelt sisekummi küsima. Peale paari minutit kerjamist õnnestus see saada ja sain sellega nüüd õnne proovida. Panin rahulikult selle paika, kohalik tädi tõi lähedal asuvast talust mulle suure pumba ja lõin õhu uuesti sisse. Võistlus oli rikutud, aga sain edasi kihutada. Panin koheselt gaasi põhja, aga varsti avastasin, et nälg tuleb peale ja juua ka enam pole. Täitsin toidupunktis joogipudeli täis, kõht kippelt täis ja lõpuni. Proovisin Hangsrohe kilomeetrit täiega panna, aga sain aru ürituse lootusetusest, kuna terve sõidurada oli rahvast täis ja kusagilt poolenisti kraavist väga kiiresti mööda ei saanud. Jalg oli kah pehme juba. Seekord siis sedapsi. 

Jälgisin siin pingsalt jungade MM-i. Eestlastel oli paremaid ja halvemaid päevi, aga huvitav siiski. Seoses sellega arvestasin ise kokku, et olen võistelnud seitsmel juunioride maailmameistrivõistlustel. Trumpab keegi üle? :)

Aga nüüd siis eestikad. Eesmärgiks soliidselt esineda. Soovin kõigile edu ka Vuokattis!!

Esimene vasikas läheb ikka aia taha

Lühidalt kokku võttes olid Euroopa Meistrivõistlused katastroof. Nii korralduslikult, kaardid, võistluste läbiviimine, programm kui ka enda tulemused. 

Peale seda, kui saime päev ennem teada, et sprint jääb algses kohas ära, oli arvata, et see toimub majutuse lähedal ja tuleb üsna lihtne. Nii ka oli, rada oli üsnagi selge ja alustasin ise ka hästi. Poole raja peal olin veel päris kõrgel kohal, kaotasin võitjale 45-50 seki. Hakkasin eespool startijale järele jõudma, aga siis sattusin segadusse ja kaotasin raja üle kontrolli. Järgmisesse veel kaardilugemisviga ja lõpus veel palju puterdamisi. Ehk siis kui asi käest läks, siis ikka läks. Protokolli kanti 34. koht, tasuks isegi paar MK punkti. 

Lühirada oli ikka fenomenaalne. Nii kehva sõitu enda poolt pole kaua aega olnud, lisaks ei olnud ühes punktis veel märget ka. Pikalt seda põdema ei jäänud, teadsin et füüsiliselt suudan sõita küll.

Teates olin Eesti teises tiimis teine vahetus. Kristjanil avavahetus natukene ebaõnnestus ja isegi rajale saades polnud üldse enesekindel. Mida aeg edasi, seda paremaks sõit läks ja lõpuks polnudki tulemusel viga. Enda sõidu kannan plusspoolele - ei midagi erilist, aga tulenevalt sellest kaardist suutsin enam-vähem rahuldava ajaga väljuda. Põhiliselt sõitmise ringi mingisuguste põllumajandusplaanidega, millele olid lisatud RO tingmärgid. Viskaks need ahju, aga need raiped vist ei põle ka.

Pikk rada on minu jaoks alati selline loterii-allegrii. Alustasin hästi, esimesed punktid olin grupi peas. Hajutus töötas hästi ja peagi olin rajal täiesti üksi. Keerasin mingil hetkel liiga vara ära ja ootasin punkti hoopis teises kohas, kus ise olin. Tuhlasin teadmata kohas ringi väga-väga kaua, peale mida suht juba loobusin ka. Kaardivahetuses oli ikka plaan rada lõpuni sõita, aga kui teise ringi alguses tõusule keerasin, siis sain aru, et +34 leitsak on oma töö teinud, juua enam ka polnud ja koht tundus olevat juba täiesti pakistani grupis. Tulin ära, mida hiljem kahetsema hakkasin. Kuna katkestajaid oli niivõrd palju, siis oleks isegi MK punkte ehk saanud. Tagantjärgi olen mõelnud, et kuna minu esimene ring oli kiire, siis arvasin, et tänu suurele veale olen juba viimasti hulgas. Reaalsus oli aga selline, et vigu panid kõik ja mitte vähe. Kes teab, kui oleks kauem seal leitsakus piinelnud, siis oleks täiesti ära kusutnud, nüüd vähemalt olin elusana finišis. 

See Poola jama tuleb nüüd kiiresti ära unustada ja keskenduda ülejäänud suveks. Hooaja tähtsündmused on siiski veel tulemas. Mõned päevad olen nüüd lebotanud, nüüd peab vaikselt liigutama hakkama ja ettevalmistus MM-iks alaku! Soovin jungadele ja täiskasvanutele MM-l edu. Andke kuuma!

Pildi klõpsas Arbo

Maikuu rõõmud ja vaevad

Eesti RO Sprindikarikas Nõmmel - suurt juttu sellest ei kirjuta, esimene "start" oli ikka väga rabe, võtsin seda pigem treeninguna ja lisaks peale lõunalaagrit põetud haigus andis tunda ja fiiling oli ikka väga paha. Sõitsin ära ja lootsin et järgmine päev Mulgis on parem. Oli.

Samsung Estonian Cup Mulgi Rattamataon - Hommikul, kui Margusega Viljandi poole teele asusime, ei osanud poole mõttega ka mõelda, et võistlus midagi head võiks tuua. Pea oli hommikul paks ja korralik palaviku tunne oli. Mõtlesin siiski, et lähen proovin kasvõi matkata ja kilomeetri haaval vaadata, mis tuleb. Niimoodi talitasingi, alustasin täielikus matkatempos ja vaikselt siis hakkasin noppima. Pean tunnistama, et siiski Holstre-Polli suusaradadel oli kuidagi raske, aga üldiselt olin kiire ja lõpujoone ületasin 69., mis on parim koht üldse mis ma saavutanud olen. Loomulikult väga rahul, uue rattaga olen ka väga rahul ja kindlasti lisas see ka ekstrajõudu. Tegelikult juba selle võistlusega on üks hooaja eesmärke täidetud!

Samsung Estonian Cup Tallinna Rattamaraton - millegipärast on Kõrvemaal toimuv maraton mulle alati meeldinud, kuigi väga head tulemust pole ma seal kunagi välja sõitnud. Kahjuks see saaga ka jätkus sellel aastal. Mul oli terve nädal super enesetunne ja iga trenn mõtlesin, et oleks vaid täna maraton. Veel päev enne soojendustrenni tehes oli tunne suurepärane ja see lisas kõvasti enesekindlust. Kõrvemaale kohale jõudes vaatas vastu meeletu kõrvetav kuumus. Ilmselt see siiski minu esitusele põntsu pani ja jalg oli ikka pehme. Olin nõrk, ma küll pingutasin, aga kui ikka midagi võtta pole, siis pole. Proovisin viisakat tulemust siiski välja sõita, aga neli kohta jäi puudu. Kohaks tuli 103. Järgneval nädalal saabus mulle ilmselt hilinenud kevadväsimus ja olid väga rasked päevad. Tegin kergemad trennid ja läksin Leedu meistrikatele üsnagi ükskõikselt peale.

Leedu MV Sprint ja Middle - I päev toimus pidevas vihmasajus ja oli seetõttu väga ebameeldiv. Teadsin et tuleb üsnagi tihe radadevõrk ja võtsin seetõttu üsna rahulikult. Vähese kaardivormi tõttu väikseid apsakaid siiski tuli, aga üldjoontes tuleb rahul olla. Koht oli vist viies, eestlastest teine. Tõnis "Sprindikuningas" Erm võttis jällegi oma ja õhtul saime shampust juua!
Middle´le läksin vastu hea tundega ja algus polnudki paha. Kuigi komistasin siin ja seal, siis poole raja peal hakkas asi käest minema. Tagantjärgi on asi ikka halenaljakas - sain 2 minutit võidelda rattaga rohelises soos, otsida tähiseta komposterjaama, püüda Arbo 6 minutiga kinni ja mööduda temast rajal 4 korda, lisaks punkti komposteerides sõitis leedukas rattakinga puruks, millest ma ise kohe aru ei saanudki. Seesama kaasvõistleja hakkas mulle midagi samast punktist väljudes midagi karjuma ka, vaatasin taha, aga ei saanud aru mida ta minust tahab. Sõitsin mõne aja edasi ja vaatasin, et SI-d enam ei ole! No selge, tagasipööre ja leidsin pulga täpselt punkti juurest. Sellega sündmused veel ei lõppenud, enne lõppu leidsin metsarajalt naela ja see leidis omakorda tee minu rattarehvi, mis tegi mind jalameheks. Hea oli, et lõppu enam palju maad polnud, sain finišeerida joostes. Et siis jah, kuidagi ei tulnud asjad välja nii nagu peaks. Samas ilm oli kena ja need etapid mis ma hästi sõitsin, need olid ka konkurentsivõimelised vaheajad.

Mis edasi? Suures plaanis tuleb nüüd väike treeningtsükkel teha, paar starti ja siis Poola EM-il midagi tulemuseks ära vormida!

Salou camp 2013

Nonii, 2 nädalat laagrit Hispaanias möödus päris kiiresti. Ilm oli kokkuvõttes väga hea, kuigi 2 esimest päeva oli pilvine ja vist tuli isegi paar tiba vihma. Aga muidu oli täis suvi ja ratturipäevitus on täitsa olemas!
Ma polnud varem nii pikalt laagris olnud ja ei olnud teinud ka nii pikki trenne kui nende 2 nädala jooksul tehti. Lõpus tundsin ennast väga väsinuna ka, nagu tühjaks pigistatud sidrun. Ehk siis ilmselt võib selle laagri igati õnnestunuks lugeda.

Numbriliselt nägi asi välja nii:

• 11 trennipäeva
• 3 puhkekat
• 1105 km
• 41h trenniaega
• Pikim trenn 6h 16 min, 155 km, sh 3000m tõusu

Nüüd olen nädal aega tagasi Eestis olnud ja kõige suurem kartus on tõeks saanud. Kliimavahetus on olnud väga märgatav ja see tegi minu nõrga organismiga 1:0. Olen siin mõned päevad maadelnud palaviku ja köha/nohuga, aga no ei ole hullu, enesetunne on juba päris hea ja loodan kiiresti kosuda. Loodetavasti see suurt märki ei jäta.

Järgmine nädal saan hooaja ametlikult ka avatud. Laupäeval on kavas RO sprindikarika I etapp, ja pühapäeval kohe Samsungi hooaja avastart peale - Mulgi Rattamaraton. Jääme ootama! Dawaiii hawaiiii!!

Talv 2013

Helllouu raffas!! Pole ammu ühtegi värskendust siia keskkonda teinud. Võtan süü omaks ja parandan vea ära ka!
Proovin teha lühikokkuvõtte talvest. Mis, kus ja kui palju? Nooo suures plaanis läks talv korda, suusatada sai piisavalt, jõusaalis käisin, joosta ka lubas, väheke pallimänge ka sekka. Rattaga sõita ei saanud, paha. Spinni sai kah veitsa sekka tehtud, aeg-ajalt peab ikka meelde tuletama, mis lihastega ratast sõidetakse. Meenutades on meelde jäänud ka see, et kogu aeg on külm olnud ;D
Võrdlesin siin arve ka kõrvutatuna eelmise aastaga. Suures plaanis on mõned protsendid juures, meetreid väheke rohkem ja enesetunne ka vist parem olnud. Olin küll korduvalt tõbine, aga ühtegi suurt ärakukkumist polnud. Tegelikult üks oli, vahetult enne aastavahetust, aga ilmselt suurest hirmust sain õigel ajal jalad alla.
Eraldi peaks ära mainima seda, et olen nüüdsest ju meesteklassis ja talvel sai seda võlu ja valu juba maitsta ka. Ütleme nii, et kokkuvõttes olen rahul, eestikatel sprindis eestlastest kuues ja tavarajal seitsmes vist. Kaotusprotsendid kah midagi hullu polnud, boonusena kange sõbra Malsroosi alistamine. Pidin ära mainima, oli magus hetk. Teine päev muidugi sain nahad, seega aus 1-1 viik.
Märtsis pühkisin rattalt tolmu ära ja asusin kilomeetreid koguma. Ilmselgelt ülesanne kergete killast ei olnud, 90% ajast oli külm ja rõve. Aga motivatsiooni oli, hirmuga sõitsin enne kevadlaagrit umbestäpselt 1000km põhjaks alla.
Oleme hetkel Hispaanias Barcelona lähistel laagerdamas, ilm on viisakalt öeldes paha, aga loodame et läheb paremaks, sest mahud ootavad! A sellest ilmub juba järjejutt, luban!

Adiooooooos sõbrad!