EMV-d

Sprint.

Alguses olin aeglane, aga vigu suutsin vältida. Pikal etapil vist võtsin tsipa aeglasema valiku, aga ega jooksusamm ka midagi väga kiiret polnud. Iru raba läks enam-vähem, pisut kohmitsesin 19. punktiga, kui ei suutnud tähist leida. Järgmise punktiga läksin aga lolliks. Ületasin tee, aed, teerada ja punkt särab kaugele. Pidasin seda aga viimaseks punktiks (ma ei tea kust selline arvamus võetud oli), ning pidasin vajalikuks mööda lagedat natuke niisama ringi joosta. Ajaline kaotus umbes 40 sek. Esikohta ma nii või naa püüda ei oleks suutnud, seega kripeldama ei jää.

Tulemusega olen väga rahul, jooksuga mitte. Pole juba tükk aega individuaalselt medalit eestikatelt saanud, nüüd lausa hõbe.

Öine.

Mida ei oska, seda ei oska. Püüa palju tahad, kui ei näe seda tähist, siis lihtsalt ei näe. Esimesed viis punkti on ikka täiesti lootusetu, lausa häbi hakkab. Siis kaks punkti enam-vähem, ja jälle tiirutame natuke ringiratast. Paar punkti saan okeilt kätte, et siis jällegi tuhlama hakata. Päeva nael oli väljumine 12. punktist. Võsa sees ei märganud maas olevat puud ja löön põlve tugevalt ära. Kukkumine oli valus. Üritan ennast maast kokku koguda, lambi leian ka üles. Mõnda aega on liikuma saamisega raskusi, aga varsti suudan endast jooksu moodi asja välja meelitada. Enam suuri vigu ei tee, väikeseid kõhklusi tuleb ikka ette. Lõppu jõudes on koht suureks üllatuseks, aga no siin tegid kõik vigu.
Kohaga olen rahul, kuigi see 39 sek, mis mul medalist puudu jäi, jääb natuke kripeldama.
Jooks on allapoole igasugust arvestust, vigade summat lihtsalt ei viitsi kokku arvutada.

Rakke Rattamaraton

Startisin numbriga 289. Trügisin, vajutasin, trügisin, vajutasin.

10. kilomeeter - koht 160. Sobiv grupp, kus rahulikult loksuda, et siis maratoni teisel poolel kohta jõudsalt parandada - olemas. Jõuvarud - olemas. Jook, geelid - alles. Motivatsioon - laes. Rasked tõusud - tulemas. Taktika - peas. Konkurendid, kellele selga näidata - ees.

15. kilomeeter - koht 200. Sobiv grupp, kus rahulikult loksuda, et siis maratoni teisel poolel kohta jõudsalt parandada - kaugel ees. Jõuvarud - ümmargune null. Jook, geelid - otsas. Motivatsioon - langeb kiiresti. Rasked tõusud - ikka veel tulemas. Taktika - milleks? Konkurendid, kellele selga näidata - veelgi kaugemal ees.

Mis juhtus? Jään vastuse võlgu...

Lõppu jõudsin 295. kohaga
Kõik oli nii nagu olema pidi, lihtsalt 15 minutiga muutus kõik hea õudusunenäoks. Jõud kadus hetkega. Liiga kiire algus? - kindel ei, sõitsin pideva varuga, pigem enesetunne kogu aeg paranes, sain hea rütmi kätte. Sõitsin raja lõpuni, aga isegi trennitempoga oli kohati raske.
Huvitav oli veel see, et lisaks jõuetusele oli veel sada häda - jalad surid täiesti ära, pärast oli raskusi, et inimese kombel kõndida, tohutu seljavalu, käed kiskusid krampi, peavalu.
Sellist jama on raske kommenteerida.

Middle kaart

Lühirada nägi välja selline:

S-1 Kergelt allamäge, loen ristid korralikult ära ja pööran õigele teeotsale.
1-2 Üritan võtta rahulikult, punkti teeots on väga halvasti näha, aga õnneks hilise startijana on korralikud jäljed ees.
2-3 Valin vasakpoolse variandi, mis oli ka selgelt kiireim. Laskudes kõhklen, kas äkki teeotsa maha ei maga, kuid saan pihta.
3-4 Etapi algus on keeruline laskumine. Lagendiku servale jõudes jään korra seisma, sest lõikamine tundub väga ahvatlev, siiski otsustan ringi sõita, mis oli ka õige otsus.
4-5 Kannatamine
5-6 Kannatamine jätkub, etapi keskel hakkab päästev laskumine, kus pideva driftiga jõuan kenasti külla, kus asub ka punkt.
6-7 Kahtlaselt raskelt tuleb, suur tõus on oma korrektuurid jõuvarudes teinud.
7-8 Kannatamine vol. 3
8-9 Laskumine on mõnus, aga enne punkti pole asukohas 100% kindel, aga siiski sisetunne ei peta.
9-10 Tõus on alguses raske, siiski suurele teele jõudes läheb paremaks. Lõpuosa on kerge lugemine, ja punkt on seal, kus ta olema peab.
10-11 Kojuminek, hea on mäest alla kahida.

JWOC MTBO Middle

Nonii, suutsin ka ühe korraliku sõidu teha, millega olen rahul. Aga no maastik on RASKE.
Kaardi postitan hiljem.

Tulemused:

1. Pekka Niemi Finland 49.47
2. Krystof Bogar Czech Republic 50.53
3. Mikhail Utkin Russia 51.16
4. Antti Vainio Finland 52.01
5. Maciej Gromadka Poland 52.23
6. Rasmus Sogaard Denmark 52.33
...
11. Taaniel Tooming Estonia 55.18

JWOC MTBO Sprint

Tulemused:

1. Grigory Medvedev Russia 17.58

2. Andreas Konrig Denmark 18.10

3. Krystof Bogar Czech Republic 18.32

4. Antti Vainio Finland 18.39

5. Pekka Niemi Finland 18. 41

6. Juuso Jutila Finland 18.43

...

22. Taaniel Tooming Estonia 21.08

Halb päev halva tulemusega. Homme on hea päev hea tulemusega.

Kaart:

JWOC MTBO 2010

Ola ola! Oleme juba esmaspäevast saati Portugalis, et tutvuda kohalike maastike ja oludega. Siiski ühe päeva pidime niisama ära raiskama, sest rattad ja muu vajalik stuff jäi ümberistumise tõttu toppama kuhugi Helsinki-Vantaa lennujaama keerdkäikudesse. Alternatiiviks osutus tutvumine Lissaboniga, kerge jalutuskäik ülikenas väikelinnas Sintras, Euroopa läänepoolseima tipu vallutamine (Cabo da Roca), mõned jooksusammud ning muudki huvitavat. Nüüdseks on juba kaks trenni ratta seljas ka tehtud, ja iseloomustamiseks piisab kahest sõnast - üliraske ja ülikuum. Trennidest tulin tagasi nibin-nabin hing sees, tõusumeetreid oli lugematu arv, veel hullem oli olukord aga temperatuuriga. Ei mäleta, et oleks kunagi nii palavat ilma kogenud. Kohalik ilmaekspert Marek Karm aga edestas siseinfot, et mõned kraadid pidavat jahedamaks minema - nii umbes 30-31kraadi varjus. Hetkel on küll täielik jõuetus.


Nüüd paar päeva kergemalt ja siis joonele.

Pühapäeval sprint!

European Junior MTBO Cup

Sprint:

1. Pekka Niemi Finland 21.36

2. Juuso Jutila Finland 21.50

3. Vojtech Stransky Czech Republic 22.06
...

13. Taaniel Tooming Estonia 25.11

Kaotus võitjale 3.35, hilisemast vigade analüüsist leian vigu 4.30 min. Tunne üldiselt väga hea, kuid ei suuda orineteerumist kontrolli all hoida. Nii tihedat radadevõrgustikku mäletan vaid Nidast, kus sprint toimus samuti ülitihedal teedesüsteemis.

Pikk rada:

1. Vojtech Stransky Czech Republic 78. 34

2. Maciej Gromadka Poland 85. 36

3. Konrig Andreas Denmark 88. 45

4. Taaniel Tooming Estonia 90. 51

Ei ole kunagi varem nii rasket rada sõitnud. Alates kolmandast punktist oli väga raske, aga hoolimata rumalatest vigadest ning halbadest teevalikutest pingutan lõpuni, tasuks neljas koht. Kohaga jään rahule, sõiduga mitte üks piisk. Vigadeanalüüs näitab vigu kuue minuti kanti.

Lühirada:

1. Vojtech Stransky Czech Republic 50.47

2. Maciej Gromadka Poland 51. 35

3. Grigoriy Medvedev Russia 56. 34

...

9. Taaniel Tooming 65. 20

Alguse võtan rahulikumalt, aga ikkagi ei suuda leida head rütmi ning kobistan siit-sealt. Suuremaid vigu suudan vältida, aga tunnetan, et sõidukiiruses kaotan parimatele kalendriga.

Sellegipoolest pingutan nii kuidas suudan, aga juba paremaks läinud enesetunde rikub juba nii vastikult tuttav hääl, mis annab märku purunenud rehvist. Juhtus see väljudes 12. punktist. Selle hetkel olin kolmas, 1 min edu hilisema kolmanda koha omaniku ees. Usun, et suhteliselt lihtsa lõpu oleks suutnud edukalt ära vormistada. Vigade kontosse lisan 2 minutit.

Teade:

I vahetusest väljun teisena. Kaotust on müstilised ligi 4 minutit, kuigi raja esimese kolmandiku liikusin vahetuse võitja tšehhi noore härja Krystof Bogariga koos, kuid siis sattus mul aeglasem hajutus ning järgmisse punkti tehtud viga ei lubanud enam mul teda näha. Peale seda liikusin tujutult ning kaotust kogunes mõnuga. Vigu: 2,5 minutit

Kokkuvõtteks: Olen võistluskogemusega ülimalt rahul, ning tean, mida parandada. Olen ka teadlik, miks just nendel päevadel olin füüsiliselt tühi. MM Portugalis on parajalt lähedal, kuid ka piisavalt kaugel, et teha korralik spetsiifiline ettevalmistus, et kuu aja pärast lõõmavas päikesepaistes mägesid juba hoopis teise enesetundega vallutada. Nelja stardiga kogutud veerandtunnine vigade saldo on asi, mis vajab läbimõtlemist, ent usun oma võimetesse ning tean, et õigel ajal õiges kohas suudan ka sealt minuteid kärpida.

Nädalavahetuse saak - hõbemedal ja 2 karikat

Märketeate hõbedane autasu, Mammaste Karika esikoht ja noorte suusaorienteerumise karikasarja III koht. Kusjures viimasest auhinnast polnud mul mingit aimu, aga seda toredam see on. Pole just kõige kehvem nädalavahetus. Tegelikult asi siiski nii roosiline ei ole. Miks? Vastus lihtne - sõita ei jõua. Selge on see, et mingi suusataja ma jah ei ole, aga edasi võiks sellegipoolest kiremini liikuda. Vaikselt hakkab ära tüütama, et suusatada ei jõua, kuigi trenni on tehtud. Samas peaeesmärgid on ikkagi seotud suvega ja seetõttu ma väga oma pead ei murra. Siiski on mul ütlemata hea meel, et lõpuks ometi on väljas sula. On ka aeg.

Jutt või asi

Tegin laupäeval selle aasta esimese rattatreeningu väljas. Kui sisetingimustes olen saanud juba mõned korrad sõita, siis õues oli ikka hoopis teine tera. Kokku tuli 3h ja 41 km, seda väikestel ja libedatel külavaheteedel, kus peaeesmärk oli ikka terveks jääda, mis ka õnnestus. Kiirus oli kohati väga aeglane, seda eriti väikestel radadel, kus joostes oleks kindlasti kiiremini edasi saanud. Vähemalt oli vaheldust ja tunnetuse saamiseks on sellised trennid vajalikud. Tore oleks, kui nüüd tekiks mingi lootus, et saab juba jääst vabade teede peal sõita. Saaks hakata ratta peal kilomeetreid koguma. Nii palju siis hetkel...

Jaanuar

Nii, teine trennikuu on möödas - 40h. Pidevad külmad ei lasknud päris nii teha, nagu oleks võinud, aga kokkuvõttes peab jääma rahule. Peaasi, et ei jää haigeks. EMV SO oli täielik õudusunenägu, esimest korda elus võtsin vale KP ja siis kohe kaks päeva järjest. Praegu kõik.

Jaanuari I pool

Miksss peab nii külm olema? Vaikselt hakkab sellest pakasest villand saama juba, tahaks rattaga sõita juba :) Aasta esimesed nädalad on läinud vahelduva eduga, ülemäära ei ole just pingutanud. Põlvakad läksid kah enam-vähem, kui esimene päev välja arvata. Tavarada oli juba selline, millega jäin rahule, kuigi varu jäi piisavalt. Nii et on mida eestikateks parandada.

Detsember

Kuu on trenni tehtud, tunne hea. Tore, et on saanud suusatada nii palju kui olen ise tahtnud. Treeningtunde kogunes 36, mis pole just teab mis eriline number, aga mina olen rahul, alguse asi ikkagi. Kuu lõpus oli ka kopra laager, täiesti talutav oli. Eks näis, mis jaanuar toob, loodetavasti saan heas rütmis jätkata. Seekord siis selline lühiformaadis postitus.