Salou camp 2013

Nonii, 2 nädalat laagrit Hispaanias möödus päris kiiresti. Ilm oli kokkuvõttes väga hea, kuigi 2 esimest päeva oli pilvine ja vist tuli isegi paar tiba vihma. Aga muidu oli täis suvi ja ratturipäevitus on täitsa olemas!
Ma polnud varem nii pikalt laagris olnud ja ei olnud teinud ka nii pikki trenne kui nende 2 nädala jooksul tehti. Lõpus tundsin ennast väga väsinuna ka, nagu tühjaks pigistatud sidrun. Ehk siis ilmselt võib selle laagri igati õnnestunuks lugeda.

Numbriliselt nägi asi välja nii:

• 11 trennipäeva
• 3 puhkekat
• 1105 km
• 41h trenniaega
• Pikim trenn 6h 16 min, 155 km, sh 3000m tõusu

Nüüd olen nädal aega tagasi Eestis olnud ja kõige suurem kartus on tõeks saanud. Kliimavahetus on olnud väga märgatav ja see tegi minu nõrga organismiga 1:0. Olen siin mõned päevad maadelnud palaviku ja köha/nohuga, aga no ei ole hullu, enesetunne on juba päris hea ja loodan kiiresti kosuda. Loodetavasti see suurt märki ei jäta.

Järgmine nädal saan hooaja ametlikult ka avatud. Laupäeval on kavas RO sprindikarika I etapp, ja pühapäeval kohe Samsungi hooaja avastart peale - Mulgi Rattamaraton. Jääme ootama! Dawaiii hawaiiii!!

Talv 2013

Helllouu raffas!! Pole ammu ühtegi värskendust siia keskkonda teinud. Võtan süü omaks ja parandan vea ära ka!
Proovin teha lühikokkuvõtte talvest. Mis, kus ja kui palju? Nooo suures plaanis läks talv korda, suusatada sai piisavalt, jõusaalis käisin, joosta ka lubas, väheke pallimänge ka sekka. Rattaga sõita ei saanud, paha. Spinni sai kah veitsa sekka tehtud, aeg-ajalt peab ikka meelde tuletama, mis lihastega ratast sõidetakse. Meenutades on meelde jäänud ka see, et kogu aeg on külm olnud ;D
Võrdlesin siin arve ka kõrvutatuna eelmise aastaga. Suures plaanis on mõned protsendid juures, meetreid väheke rohkem ja enesetunne ka vist parem olnud. Olin küll korduvalt tõbine, aga ühtegi suurt ärakukkumist polnud. Tegelikult üks oli, vahetult enne aastavahetust, aga ilmselt suurest hirmust sain õigel ajal jalad alla.
Eraldi peaks ära mainima seda, et olen nüüdsest ju meesteklassis ja talvel sai seda võlu ja valu juba maitsta ka. Ütleme nii, et kokkuvõttes olen rahul, eestikatel sprindis eestlastest kuues ja tavarajal seitsmes vist. Kaotusprotsendid kah midagi hullu polnud, boonusena kange sõbra Malsroosi alistamine. Pidin ära mainima, oli magus hetk. Teine päev muidugi sain nahad, seega aus 1-1 viik.
Märtsis pühkisin rattalt tolmu ära ja asusin kilomeetreid koguma. Ilmselgelt ülesanne kergete killast ei olnud, 90% ajast oli külm ja rõve. Aga motivatsiooni oli, hirmuga sõitsin enne kevadlaagrit umbestäpselt 1000km põhjaks alla.
Oleme hetkel Hispaanias Barcelona lähistel laagerdamas, ilm on viisakalt öeldes paha, aga loodame et läheb paremaks, sest mahud ootavad! A sellest ilmub juba järjejutt, luban!

Adiooooooos sõbrad!