MM läheneb

Peale Otepää laagrit järgnes peale ühte puhkepäeva Läti meistrikad. Maastik oli päris tõsine ja rajad head. Enda sõidud head ei olnud, pingutasin küll, aga väsimus oli kontides ja eks see pärssis omakorda mõtlemiskiirust ka. Sprindis tegin minutise tsirkuse ja sama aeg jäi mind võitjast lahutama ka. Teine päev lühirajal möödus umbes samas võtmes, ma ei olnud nii kiire kui oleks tahtnud ja lisaks tegin vigu. Muidu vast polekski väga hull olnud, aga ühe lõikega hävisin kohutavad 2,5 min, lihtsalt jäin täiesti kinni. Aga need olid väga vajalikud stardid enne MM-i, maastik sarnane ja rajad tasemel. 

Peale lõunanaabrite külastamist sai mõneks päevaks natukene puhata, et ennast välja puhata ja vaikselt vormi koguma hakata. Tegin mõned spetsiiflised trennid ja oli aeg siirduda järgmisesse camp-i MM-i ametlikele treeningmaastikele. Sinna juurde kuulus veel MTBO sprindikarika III osavõistlus. Igati korralikud trennid, lisaks saavutasin oma eesmärgi nädal aega enne tähtsaid starte ennast korralikult tühjaks sõita.
Siiski päris kõike planeeritut ellu viia ei õnnestunud, esmaspäeval saime sõita ainult ühe trenni kahe asemel, kuna mul "õnnestus" pool päeva veeta dopingukontrollis. See oli omaette seiklus, mida saab aastate pärast meenutada.

Lisaks juhtus veel üks vahejuhtum, kui ratta carbonist raam arvas heaks puruneda, seda lausa kahest kohast. Õnneks oli mul õnne ja tänu Veloplusi kiirele tegutsemisele sain oma ratta tagasi uue raamiga, milleks on lausa 2014. aastal müügile tulev isend. Tänud!

Nüüd on kõik vajalik töö tehtud ja ma arvan, et hästi tehtud. On aeg see tulemuseks vormida ja nautida koduseid tiitlivõistlusi! Pöidlaid paluks!!!

Otepää lainel

Kõigepealt kahisin Otepääl Samsungi maratoni. Ütleme nii, et hooaja vormipõhi ja superhea algus, mille järel olin väga kõrgel kohal, käisid mulle üle jõu ja kukkumine oli valus. Aga rada mulle meeldis, hea minekuga oleks võinud seal mõnuga kimada. Ehk siis juba neljas SEC, mis mul see hooaeg ebaõnnestus. No kuidagi ei saa sõidetud, iga kord on mingi jama. Aga Jõulumäel saab peale MM-i veel korra proovida, seal jällegi tore rada ootamas.

Peale seda tiksusin nädala Tallinnas, sai väheke ennast tuulutatud ja akusid laetud, oli tore. Järgnevalt ootas ees uus külastus Otepääle, sedapuhku laager Nüpli järve ääres alloleval villas:

Seltskond oli 5-liikmeline: Kristjan, Katrin, Veiko ja murdmaa tulevikulootus Rahel. Seltskond oli tore, elamine awesome ja trenni tegime ka mõnuga. Treenisin koos Kristjaniga ja eesmärgiks oli sõita niipalju bike´ga kui võimalik. Ma usun, et täitsime oma eesmärgi ära küll ja need päevad läksid täiega asja ette. Kilomeetreid kogunes visalt, sest võtsime mõnuga tõusu ja nikerdasime singeleid. Sai ka korra teiskarit rattaga külastatud, et natuke kaardipoolt meeles hoida. Kokkuvõtteks trennid olid päris väsitavad, sest ilmad olid päris soojad, maastik mägine ning programm tihe. 

Nüüd ühe päeva puhkasin ja nädalavahetus Läti meistrikad. No sealt ei oska vabsee mitte midagi oodata, tuleb mis tuleb. Selge on see, et väsimus on veel kontides ja kaardipool ka kindlasti midagi märkimisväärselt head pole. Aga need on väga vajalikud stardid, et MM-iks oma vormi paremaks lihvida. Two weeks to go!!