teisipäev, 8. juuni 2010

European Junior MTBO Cup

Sprint:
1. Pekka Niemi Finland 21.36
2. Juuso Jutila Finland 21.50
3. Vojtech Stransky Czech Republic 22.06
...
13. Taaniel Tooming Estonia 25.11






Kaotus võitjale 3.35, hilisemast vigade analüüsist leian vigu 4.30 min. Tunne üldiselt väga hea, kuid ei suuda orineteerumist kontrolli all hoida. Nii tihedat radadevõrgustikku mäletan vaid Nidast, kus sprint toimus samuti ülitihedal teedesüsteemis.

Pikk rada:
1. Vojtech Stransky Czech Republic 78. 34
2. Maciej Gromadka Poland 85. 36
3. Konrig Andreas Denmark 88. 45
4. Taaniel Tooming Estonia 90. 51

Ei ole kunagi varem nii rasket rada sõitnud. Alates kolmandast punktist oli väga raske, aga hoolimata rumalatest vigadest ning halbadest teevalikutest pingutan lõpuni, tasuks neljas koht. Kohaga jään rahule, sõiduga mitte üks piisk. Vigadeanalüüs näitab vigu kuue minuti kanti.
Lühirada:
1. Vojtech Stransky Czech Republic 50.47
2. Maciej Gromadka Poland 51. 35
3. Grigoriy Medvedev Russia 56. 34
...
9. Taaniel Tooming 65. 20
Alguse võtan rahulikumalt, aga ikkagi ei suuda leida head rütmi ning kobistan siit-sealt. Suuremaid vigu suudan vältida, aga tunnetan, et sõidukiiruses kaotan parimatele kalendriga.
Sellegipoolest pingutan nii kuidas suudan, aga juba paremaks läinud enesetunde rikub juba nii vastikult tuttav hääl, mis annab märku purunenud rehvist. Juhtus see väljudes 12. punktist. Selle hetkel olin kolmas, 1 min edu hilisema kolmanda koha omaniku ees. Usun, et suhteliselt lihtsa lõpu oleks suutnud edukalt ära vormistada. Vigade kontosse lisan 2 minutit.
Teade:
I vahetusest väljun teisena. Kaotust on müstilised ligi 4 minutit, kuigi raja esimese kolmandiku liikusin vahetuse võitja tšehhi noore härja Krystof Bogariga koos, kuid siis sattus mul aeglasem hajutus ning järgmisse punkti tehtud viga ei lubanud enam mul teda näha. Peale seda liikusin tujutult ning kaotust kogunes mõnuga. Vigu: 2,5 minutit
Kokkuvõtteks: Olen võistluskogemusega ülimalt rahul, ning tean, mida parandada. Olen ka teadlik, miks just nendel päevadel olin füüsiliselt tühi. MM Portugalis on parajalt lähedal, kuid ka piisavalt kaugel, et teha korralik spetsiifiline ettevalmistus, et kuu aja pärast lõõmavas päikesepaistes mägesid juba hoopis teise enesetundega vallutada. Nelja stardiga kogutud veerandtunnine vigade saldo on asi, mis vajab läbimõtlemist, ent usun oma võimetesse ning tean, et õigel ajal õiges kohas suudan ka sealt minuteid kärpida.