Arvasin, et rada tuleb orienteerumistehniliselt lihtsam. Aga võta näpust – oli nuputamist kõvasti ja allamäge etappidel lihtsalt ei suuda kaarti lugeda ja sõitsin päris palju kõhutunde järgi. Tegin nii mõnegi kontrollseisaku ja väga suuri prohmakaid suutsin vältida. Tõusin liidriks neljandas punktis ja viiendasse sõitsin kindlalt.
Kuuenda punktiga siiski ei suutnud hästi kaardis püsida ja esimene suurem viga oli olemas. Kaotatud aega umbes 50 sekundit ja langesin teiseks. Kahtlesin palju, sest ristid jooksid kuidagi imelikult ja keerasin liiga vara sisse, kuigi oleks võinud veel edasi sõita. Enne vaatepunkti hakkas rajal tõsiselt paha, aga pingutasin edasi. Peale pressi oli viimane suur tõus, mis tuli väga-väga raskelt. Vaheaegadest on näha, et siin kaotasin kiirematele päris märkimisväärelt, kuid sellegipoolest olin veel 14. punktis II kohal ja ees kolmandast 1.09. Ja siis tuleb etapp, mis jääb veel kauaks meelde. Laua taga kaarti vaadates ei tundu midagi väga hullu olevat, kuid mingi hetk kaotasin ennast ära ja ei suutnud paika panna. Mingi aimduse siiski sain ja umbes 2 minutit ja 40 sekundit hiljem kui oleks pidanud, jõudsin punkti kohale. I-le täpp oli viimasesse tulek, kus konkreetselt magasin lõike maha ja tulistasin asfalti pidi ringi.
Üldiselt olen koha üle õnnelik, aga jääb väga kripeldama, sest medal ei olnud kaugel. Vaadates splitte, siis olen pisut üllatunud, et olin lausa liider, sest algus ei olnud midagi väga head. Paaris kohas kobistasin, kuid tänu sellele, et viienda raske etapi suutsin hästi sõita, ja all suuri prohmakaid polnud, sain võistlust juhtida.
