kolmapäev, 17. juuli 2013

Eesti MV 2013

Lühirada: THE LEGS

Sain päris kaua päikese käes praadida, enne kui minu stardikord kätte jõudis. Mõned liitrid külma vett kaela ja tuli kihutama hakata. Sõna otseses mõttes kihutama, sest rada oli väga kiire ja iga eksimus maksis palju aega. Sellised rajad sobivad mulle, ja kuigi ma tegin siin-seal suuremaid ja väiksemaid näpukaid, siis üldjoontes sain hakkama. Finišis oli hõbemedal ehk isegi väike üllatus, sest kartsin, et need eksimused on liialt aega röövinud, aga kuna minek oli päris okas, siis kokkuvõttes päeva neljas aeg, aga mis kõige tähtsam - Eesti MV II koht, ja kohe esimesel täiskasvanute aastal ja esimesel stardil! Sellega oli juba nädalavahetus korda läinud ja kõik mis veel lisaks tuleb, on puhas boonus. Head jalad päästsid mind!



Tavarada: PIDEV VÕITLUS

Soojendust tegema hakates sain koheselt aru, et jalg on pehme. Seda, mida ma juba lühirajal kartsin, et minu saiavorm võib iga hetk ära lõppeda, tundus nüüd tõeks saavat. Siiski kui stardipiiksud kõlavad, läheb nii või naa võitluseks, vahet pole siis kui kehv see enesetunne on. Sellegipoolest alguse võtsin vähe rahulikumalt, et jõudu kokku hoida ja ühtlaselt sõita. Raja esimese kolmandiku edenesin päris edukalt, aga kusagil tunni peal tekkis ühel hetkel ikka väga raske hetk, ja juua ka enam polnud ning joogipunktini oli veel tükk aega minna. Sinna lisaks veel paha teevalik, järgnevalt selge viga ja siis krambid rabast läbi minekul - aiiiii kui paha moment. Pidasin endale maha korraliku motivatsioonikõne, et ei murdu nüüd, uuesti püsti ja gaas põhja, kõigil on raske, midagi pole veel kaotatud, võta ennast kokku ja full gas lõpuni! Vaatepunktis ergutati kõvasti, sain uue joogipudeli, mille ühe klõmakaga ära tühjendasin ja raja lõpuni ei jäänud enam palju, ehk täis keskendumine nüüd! Lõpukaare tegin korralikult, mõnes kohas natukene ettevaatlikumalt ja siis täiega lõpuni. Finišeerides öeldi, et olen Eesti meister.. Tõnis oli pidanud aega kulutama ja ratast remontima, ning taganttulijad kaotavad selgelt. No ei ole üldse paha, ei oleks sellist nädalavahetust küll osanud oodata.
Ja see ei ole veel kõik! (kõlab juba nagu topshopi reklaam) Balti MV arvestuses olin saavutanud kahe päeva summas kolmanda koha! Ehk kaks sõitu ja sain maitsta kõiksugu läikega medaleid. 


Ütleme nii, et ei hakanud meesteklassi uksele koputama - lõin selle kohe maha :) Tegelikult ei tarvitse mul siin nii õhku täis minna, Lauri ei saanud ju kahjuks üldse tulla ja Tõnise tulemust mõjutas tehnika purunemine. Aga noh, sinna ei saanud ma midagi parata ja tegin oma sõidud ära.
Kuidas nüüd edasi? Nagu karta oli, siis eestikate väsimus lõi järgmine päev välja ja korralikult sült on olla küll. Teisipäevakul Taevaskojas olin rajameister ja see veel väsitas omakorda, nii et nüüd tuleb rahulikumalt jälle treeningtsükliga peale hakata. Plaanis on Otepää SEC, Läti meistrikad, laager veelkord Otepääl, laager MM-i treeningmaastikel, Eesti RO Sprindicup ja ehk midagi veel. Ees on ootamas huvitavad ajad ja eesmärgiks hea vorm MM-il, kui koondisesse ikka pääsen. Seniks peatse kuulmiseni!

neljapäev, 11. juuli 2013

Eesti MV eel

Eeloleval nädalavahetusel sõidetakse Värskas eestikad. Põhiklassi võistlus läheb arvesse ka baltikate arvestusse. Stardinimekirjast vaatab vastu 50 meest, kohal on vägagi esinduslik seltskond. Et kõrget kohta saavutada, peab tegema ikka väga hea sõidu. Võtan plaani.
Plaani realiseerimiseks on vajalik hea vorm. Enda seisund on hetkel väike küsimärk, kuna peale Poola EM-i puhkasin, kuid siiski eelmiseks nv-ks Rakkes Samsung Estonian Cupi maratoniks saavutasin päris hea saiavormi. Sõit kulges päris kenasti, kuigi alguses oli jube raske. Temps oli meeletu ja pidevalt pendeldasin oma pundi viimaste seas. Siiski Emumäel hakkasin vaikselt rütmi kätte saama ja peale seda läks tunne aina paremaks ja seljad hakkasid vaikselt vastu tulema. Kohaks hüüti 90 ringis ja 20+ km minna. Kuid kahjuks päev nii hästi ei lõppenud - pidin kummipurunemise tõttu mõneks ajaks raja kõrvale jääma. Koheselt vaht sisse, korraks nagu paikas augu kinni, aga siiski ei jäänud pidama. Kuna endal muud varustust rajal kaasas polnud, pidin möödasõitvatelt võistlejatelt sisekummi küsima. Peale paari minutit kerjamist õnnestus see saada ja sain sellega nüüd õnne proovida. Panin rahulikult selle paika, kohalik tädi tõi lähedal asuvast talust mulle suure pumba ja lõin õhu uuesti sisse. Võistlus oli rikutud, aga sain edasi kihutada. Panin koheselt gaasi põhja, aga varsti avastasin, et nälg tuleb peale ja juua ka enam pole. Täitsin toidupunktis joogipudeli täis, kõht kippelt täis ja lõpuni. Proovisin Hangsrohe kilomeetrit täiega panna, aga sain aru ürituse lootusetusest, kuna terve sõidurada oli rahvast täis ja kusagilt poolenisti kraavist väga kiiresti mööda ei saanud. Jalg oli kah pehme juba. Seekord siis sedapsi. 

Jälgisin siin pingsalt jungade MM-i. Eestlastel oli paremaid ja halvemaid päevi, aga huvitav siiski. Seoses sellega arvestasin ise kokku, et olen võistelnud seitsmel juunioride maailmameistrivõistlustel. Trumpab keegi üle? :)

Aga nüüd siis eestikad. Eesmärgiks soliidselt esineda. Soovin kõigile edu ka Vuokattis!!