teisipäev, 12. juuni 2012

The weekend full of fun

Reedel Rõuge Mägirattasprint
Analoogne suusasprintidega, kus kõigepealt eelsõidud ja siis finaalid. Rada oli kiire, sõiduaeg suts üle 2 minuti ja paljude kurvidega. Möödumisvõimalusi väga polnud ja finaalides sõltus 90% sõidukoht stardireaktsioonist. 
Eelsõit tõmbas ikka lõõrid väga kinni ja jalad kangeks. Veerandfinaalis oli tunne juba paljupalju parem, sain stardist rahuldavalt minema ja võtsin sisse teise positsiooni. Rajal oli pmst ainult üks koht, kus võisid komistada ja seal ma eksisin. Väga rumalalt, kõik surusid mööda ja oligi korras. Olin teistel küll tagarattas kinni, kuid mööda ei saanud ja oligi võistlus minu jaoks läbi. Aga väga tore võistlus, sõitsin midagi sellist esimest korda ja sinna peab raudselt teinekord minema. 

Laupäeval Samsung Rõuge Rattamaraton
Raudselt raskeim Samsungi rada, mida ma sõitnud olen. Ma ei tea kas põhjus oli eilses pikale veninud sprindivõistluses, selles et Põlva Päevade raames sai veel The Sun´i kuulamas käidud, või olen lihtsalt väga pehmo, aga hommikul oli küll selline tunne, et täna küll kuhugi ei jõua. Oleks hea meelega edasi maganud. 
Siiski Rõugesse jõudes tuli juba võistluse tunne sisse ja asi hakkas paika loksuma. 
Võistlus algas nagu alati, jubeda tulistamisega alguses. Parandasin jõudsalt kohta ja üsna varsti hüüti juba kohaks 104. Olin üllatunud, aga jätkasin heas rütmis. Sõitsin rajal alates 15. kilomeetrist üksi, sesmõttes, et Rõuges mingit grupisõitu niivõinaa ei ole ja üldjoontes sõitsin kogu aeg tõusvas joones ning keegi väga minu tempos sõita ei suutnud. Poolel maal tundsin juba kergeid väsimuse märke, aga proovisin ikkagi tempot hoida. Parim koht, mis mulle öeldi, oli 80. Kusagil 50 km kandis läks ikka väga raskeks ja tagant püüdis 5-6 pealine punt minu kinni. Hoidsin hambad ristis neile sappa, aga u 4 km täiesti põrgulik tõus tekitas krambid ja lihtsalt jäin maha. Meenusid raamatust "Kolm Kirsipuud" Jassi sõnad: "Rattasport selline ongi. Põhiline tunne on- raske. On tunne, et oled tühi, tahaks juurde panna, silmadega paneks, aga ei tule." Siis natukene kiireid allamäge teid ja viimasel tõusul ikka tundsin, kuidas jalad täiesti krampi kisuvad. Ühe skalbi sain tõusu lõpus küll kätte, aga teised olid juba liiga kaugel. Lõppkoht 89. Oi kui raske võistlus oli, aga meeldis. 
Õhtul olid juba natukene suurejoonelisemad tähistamised Taaralinnas. Fun
MM algab 69. päeva pärast

esmaspäev, 4. juuni 2012

EMV Lühirada ja noorte teade

Lühirada.

Plaan: võtta rahulikult, mul ei ole midagi kaotada. Olingi hästi rütmis ja poolel maal kenasti veel kolmanda koha konkurentsis. Siis üks suur ja teine väike viga kohe otsa ja oligi rong läinud. Kokkuvõttes koht ei ole paha, aga jooksuga ei saa kindlasti rahule jääda. 


Teade.

Ollu tegi esimeses hea jooksu ja sain kolmandana metsa. Tahtsin kindla peale teha ja jooksin kohe esimesse ringi, mis iseenesest oli juba viga ning lisaks sellele ei saanud punktile hästi peale. Siis võtsin mõned punktid hästi ja siis tegin seitsmendasse juba suurema kobistamisse. Siis kohe järgmisega ka väike segadus. Vaatepunktis sain infot, et olen ikkagi liider ja lõpp tundus juba ilusas metsas lihtsam. Aga ma ei tea, kas ootasin juba lõppu või mis too häda nüüd oli, aga see oli ikka katastroof. Lõpukaare kaheksast punktist vist puhtalt sain kätte ainult viimase, ülejäänutega kobistasin. Eriti käest läks 14. ja 15. kus olin täiesti peata. Üks põhjus, miks orienteerumine logiseb, on see, et o-jooksu praktikat pole viimasel paaril aastal enam praktiliselt olnud ja jooksen siin nn "vana rasva" pealt. 
Viimases vahetuses tegi Meister oma tööd väga korrektselt ja kindel esikoht tuli meile. Ikkagi tore on oma viimasel jungade aastal teatejooks kinni panna. Well done!


Ütlemata tore oli mõlemal päeval ühele jungade koondislasele kott pähe tõmmata :) Algselt arvasin, et mets on veel hullema läbitavusega, aga tegelikult oli huvitav maastik, mõnusad vahelduvad rajad ja tore nädalavahetus. Nüüd tuleb jooksust tekkinud jala, selja- ja põlvevalud üle elada ja reedeks/laupäevaks valmistuma hakata. Mõte on reede õhtul proovida Rõuge Mägirattasprinti ja laupäeval siis juba järjekordne Samsung Estonian Cup´i maraton Rõuges. Rada on raske, raske ja veelkord raske. 

MM algab 77. päeva pärast. 

reede, 1. juuni 2012

Vahepealsetest tegemistest

Tallinna Rattamaraton- Samsung Estonian Cup

See on võistlus, mille rada mulle meeldib. Eelmine aasta olin tegemas elu ühte parimat sõitu, aga 15 km enne lõppu sõitsin ennast punasesse ja lõpp vajus ära. See aasta pidasin seda võistlust kevadhooaja ühe verstapostina, kuid nädal ennem põetud ülimalt ebameeldiv viirushaigus rikkus kõik mu plaanid. Sellegipoolest läksin starti heade mõtetega. Ilm oli ka mõnus, rahvast megapalju- awesome!
Sõit algas kiiresti, sain hea rütmi kätte ja liikusin võistlejaterivis ettepoole. Kusagil 10 km kandis hakkas minema raskeks ja oli tunda, et jalg on tühi. Mida minut edasi, seda raskemaks läks ja sain aru, et täna siit head nahka ei tule. Pingutasin edasi ja kuigi kaotasin robinal kohti, üritasin siiski gruppidega kaasa minna. Kilomeetritel 30-40 oli põhiliselt grupisõit ja üritasin tuules kuidagi ära püsida, kuigi oli päris raske. See õnnestus ja enne viimast TP-d hakkas enesetunne paranema. Alates 45. kilomeetrist tundsin juba ennast mugavalt ja sain täisgaasiga vajutada. Sealt edasi kuni finišini minust keegi mööda ei läinud, hoopis ise parandasin märkimisväärselt kohti ja sõitsin hästi. Jään selle lõpuga väga rahule, aga raja esimesel poolel ära antud aeg oli liiga suur, et kokkuvõttes 125. kohast paremat tahta. Lauri jäi 3 minuti kaugusele. 

Põlva Teisipäevak Piigandis

No see oli ikka legendaarne feil. Tulin üle pika aja jooksma ja võtsin natukene tagasihoidlikuma raja. Läbisin raja rahulikult aga finišis tuli välja, et võtsin vale punkti. Päevakul???? No mismõttes, aga tuli välja, et herr Ojasoo oli libapunkte metsa viinud, mille lõksu langesin ka ise. Kusjuures sain aru, et punkti number ei klapi, aga koheselt meenus stardis Kolla jutt, et Kalle oli saanud mingi lollusega hakkama. Kuna ta ei täpsustanud, millega täpsemalt tegu, siis mõtlesin, et äkki viis vale numbriga punkti metsa vms. Rohelises 30 m kaugusel olevad lagedad sood väga erilisi eristumise märke ka just ei paku ja seega pikemalt ei hakanud mõistatama. Ega´s midagi, sain korraliku "naisteka." Üldiselt oli tunda, et orienteerumine oli rabe ja ebakindel.

Tartu Rattaralli

Sõitsin seda võistlust esmakordselt. Alles eelmine päev sain numbri ja põhiline eesmärk oli rada elusana läbida ja kukkumisi vältida. Number oli grupis 300-500 ja võtsin stardis sisse selle grupi tagumises otsas. Oli arvata, et alguses hakatakse kohe põhjagaasiga vajutama ja tuli võimalikult ette sõita, et hea grupp leida. Riia mäe tõus läks hästi ja lõunaka ringi läbides nägin, et olen juba päris eesotsas. Ja siis mõtte lõppedes käis korralik pauk ja toimus kukkumine. Vedas, ise pääsesin terve nahaga, aga jäin sinna rataste hunniku taha kinni ja sekunditega möödus lugematu arv võistlejaid. Kui uuesti kiiruse ülesse sain, oli esimene suurem grupp juba läinud ja sellega väga hea koha lootus läinud ka. Siiski üritasin sõita ennast oma grupi peasse ja seal püsida, ehk vahepeal isegi ees tööd teha. Vahelduva eduga see õnnestus ja niimoodi me Tartusse tagasi tiksusimegi. Kordagi otseselt rajal raske ei olnud, samas ei hakanud ennast ülemäära ka kulutama. Grupp, kus ma sõitsin, oli meeletult suur, mille lõppu ei paistnud. Protokollist võib vaadata, et lausa 250 ratturit mõne sekundi sees. Sõit oli kiire ja minu keskmiseks kiiruseks tuli üle 41 km/h ja seda 137 km jooksul. Not bad, polnudki ennem nii pikka võistlust sõitnud. Rattaralli on huvitav üritus- esimesed 200 on paari minuti sees ja tuleb 18 min tühja auku ja siis kohad 200-450. Tahtsin väga grupifinišit kinni panna, olingi Sõpruse silla all 500 m enne lõppu ideaalsel possal, aga tagant teisest äärest tuli veel üks rong ja nende vastu ei olnud midagi teha. Lõppresultaat 221.

Põlva teiskar Pranglis

Lahe rada oli, mulle meeldis. Seltsimees Post tegi väga lihtsalt väga mõnusa raja. Üritasin leida orienteerumise rütmi, aga tuli ette ikkagi vigu ja väga rahule ei saa jääda. 

Kolmapäeval tegin kolmanda jooksutrenni 8 päeva jooksul ja nüüd juba teist päeva on kõndimine väga raskendatud :) Vaatasin järgi, et viimane jooksuots oli teisel aprillil, seega jooksuvorm on ilmselgelt olematu. Homme tuleb eestikatel lahingusse minna ja eks siis tuleb kaeda, mis nalja seal saama hakkab. 

C ya!