Teel MM-ile

Nii, varstivarsti sõidame ära Ungarisse ehk selleaastane tippsündmus koputab uksele. Cool! Aeg on läinud päris kiiresti ja varsti saab teada, kas tehtud töö on õnnestunud või mitte. Seis nüüd hetkel maailma parim pole, samas midagi häbenema ka ei pea. Natukene probleemne võib olla järjekordselt ilm. Järgmiseks nädalaks lubab sinna +36!!! kraadi, samas kui meil on siin päeval 15 kraadi sooja ja vihma sajab. Paha-paha
Paar sõna ka Kalevipoja Samsung rattamaratonist. Oli hea tunne, jalad olid veits tuimad, aga üldiselt jaksasin päris hästi. Kahjuks ei saanud head päeva ära realiseerida ja pidin tehnika viperuste tõttu aega kaotama. Mingisugusel veidral kombel kiilus kett kahe esimese hammaka vahele kinni ja seda ma ei saanud sealt minuteid kätte. Lõpuks olin juba lootust kaotamas ja peksin juba jalaga, aga kuidagi sain siiski keti vabastatud ja edasi sõita. Kuna see juhtus suhteliselt alguses, jõudis sellega mööduda meeletu hulk rahvast ja maeitahateada kui sügavale ma kukkusin. Vahetult ennem jama olin Margusega koos, isegi sõitsin mõne grupiga jäetud vahe kinni ja olin muidu täitsa heas löögihoos. Ja Margus lõpetas 57. kohaga...
Plaanis oli korralik tühjendustrenn ja niimoodi ma sõitsin ülejäänud raja aktiivselt, tunne oli hea, raba lõigud pidasin ja vastu ja lõpuks oli kohaks täpselt 100.

Iseenesest mulle Kalevipoja rada üldse ei meeldinud, Laiuse mägi ja ja lõpp olid lahedad, aga lõputud rabalõigud ei ole minu jaoks. Ise ei näinud, aga oli kuulda, et rajal olevad olnud ka lund. Siinkohal tuletaks veelkord meelde, et Ungaris on 36 kraadi sooja. Milline aklimatiseerumine!

MM algab 6. päeva pärast

Läti MV RO

I päev - sprint

See võistlus oli katastroof. Alguses neli etappi allamäge, mis sain veel enam-vähem hästi, siis järgnev pikk 80m tõusuga etapp oli piin. Jalg oli sellel päeval täiesti tühi, lisaks ei teinud veel head valikut kah. Sain Tõnise käest 2 min nii et kolises. Linnas ka natukene kobistasin ja enne lõppu veel üks 30 sek viga otsa. Natukene saan vabandada ennast sellega, et olin esimene startija, aga kokkuvõttes oli halb päev. 

II päev - lühirada?

Tunne ei olnud endiselt hea, ilmselgelt need paar trennipäeva mis ma peale haigust teinud olen, pole piisav, aga rajal tundsin ennast palju paremini. Enne esimest pikka etappi olin lausa liider, aga sõitsin vale variandi ja lisaks kobistasin lisaks punkti võtmisel. Siis jällegi päris hästi ja lõpus ikka veel üks koba ja kaotasin teise koha. Igaljuhul sain jälle eneseusu tagasi ja tuju läks palju paremaks. 

Tulemid:

1		Tõnis Erm	1:03:39		TAOK
2		Alar Viitmaa	1:06:29		OK Lehola
3		Taaniel Tooming	1:07:10		OK Põlva Kobras

Laupäeval Kalevipoja Samsung. Ise pole seda varem sõitnud, aga juttude järgi pidavat olema hirmraske. Ilmselt 2h suudan ära sõita, peale seda läheb kannatamiseks. Enne MM-i korralik tühjendus, täpselt nii nagu plaanis on.

MM algab 11. päeva pärast

Tagasilöök

Alles jõudsin peale Pärnu trippi hõisata, et tunne läheb paremuse poole, kui jäin haigeks. Ilmad läksid järsku soojaks, ma sain tuule käes külma ja hõisssa, kurk valus, palavik, nohu ja muud teemad. Olin suhtkoht audis 5 päeva, siis tulin Tallinnasse, käisin linnas tervist parandamas ja kohe järgmine päev oli kõvasti parem. Piisavalt hea, et teha rahulik trenn ja täna juba vähe tõsisem sõiduots peale. Tunne pole paha, aga eesootav nädalavahetus Lätis näitab, kas ja kui suure augu minu vormile jättis.
Teki all teed sisse kaanides tekkis igasuguseid mõtteid, et kas kogu mu ettevalmistus on nüüd rikutud, aga praegu on meeleolu kõvasti parem ja olen üsnagi rahulik.
Praegu on siiski veel kalendris Juuli kuu ja mul on veel kolm nädalat aega. Maru kahju, et Otepää Samsung ja Tallinna Fakto sõit ära jäid, aga midagi teha pole.
MM algab 21. päeva pärast

Garmin EST-LAT liiga Jõulumäe MTBO

Nädalavahetusel toimus Pärnumaal Jõulumäe MTBO, mis on Garmin Est-Lat liiga üks osavõistlus. Sõitsin põhiklassi, seda eelkõige seetõttu, et võrrelda ennast koondise tippudega. Ilmselgelt on konkurents kah suurem. Panin endale eesmärgi kahe päeva summas jõuda kolme parema hulka. Täpselt nii läkski, lõpetasin kolmandana, paljuski tänu sellele, et Tõnisel oli tavarajal tehnilisi viperusi.













I päev - lühirada 12,1 km 15 KP

Füüsiliselt tundsin ennast hästi, aga Jõulumäe teede rägastikus ei saanud ikkagi selgelt hakkama. Esimese viie punktiga tegin neli viga ja oligi rong selleks korraks läinud. Lõpus tuli veel näpukaid ja lõpetasin päeva kuuenda kohaga. Pärast väikest analüüsi tehes sai vigu kokku loendatud natukene üle 4 minuti, arvestamata teevaliku variante. Ilmselgelt andis tunda ka ratta-o võistluste põud, aga see ei saa olla vabandus. Lauri muidugi näitas klassi, loputades teisi lõdva randmega peaaegu nelja minutiga. Härg.
Lühiraja finišisirge:

Kaart kah:

Toanaabrite ärgitusel käisime õhtul väiksel tripil Pärnus, mis kujunes lõppkokkuvõttes suuuht pikaks isegi. Sai käidud Steffanis söömas, Tivolis ja õhtu kulminatsioon oli Sunset. Ilmselt ise oleks veelgi kauem möllanud, aga vanemate tipptegijate tahtmine jäi peale ja enne varavalget nägin juba und. Ilmselgelt pole just kõige professionaalsem käitumine, aga kui juba Pärnu lähedal korra suvel olla, siis tuleb ikka täie raha eest võtta. Fun oli. 

II päev - tavarada 23,1 km 28 KP

Ajasin ennast hommikul kuidagi jalgade peale ja peale kerget einet läksin proovima, kas rattasõit endiselt meeles. Kui välja arvata kõhus keeramine, kumisev pea, olematu kõrvakuulmine ja peaaegu kadunud hääl, siis tuju oli hea ja jalad käisid ringi küll. 

Alustasin enam-vähem rahuldavalt. Proovisin kindla peale teha ja igaljuhul vältida vigu. Üldjoontes sain hakkama ja peaaegu esimese ringi lõpuni olin täitsa konkurentsis. Siis tegin ühe teevaliku vea ja kohe otsa teisegi ja kaardivahetust tehes tundsin äkitselt, et olen füüsiliselt täiesti tühi. No ei jõua enam. Siis tuli terve rida tehnilisi etappe, mida võtsin rahulikult ja ilma suuremate vigadeta, siiski natukene siinseal kobistades. Kaotasin üle minuti aega 20. minnes ja tegin halva valiku 23. punkti, peale mida nägin vastusõidul juba ka Laurit. Õnneks lõpu sõitsin hästi ja vahe püsis sama või isegi mõne sekundi võrra suurenes. Huvitaval kombel lõpus oli jällegi tunne parem ja jõudsin sõita küll. Jään rahule raja alguse ja lõpuga, aga keskmine osa natukene enne kaardivahetust ja teise ringi algus kriitikat ei kannata. Siiski tundsin juba tavaraja lõpus ennast kaardiga järjest mugavamalt ja see annab just seda niivajalikku enesekindlust. 

I ring:

II ring:

Laupäeval on plaanis Samsungi etapp- Honda Otapää Ratamaraton. Ja vbl lähen pühapäeval Tallinnas Fakto sõitu ka sõitma, aga pole veel päris 100% kindel. Nüüd peab targalt treenima ja vajalikke võistlusstarte tegema, sest aasta tippsündmuseni pole veel palju jäänud.
MM algab 28. päeva pärast. 

Laip

Eile oli väga väsitav päev. Kell 8 äratus, hommikusöök, natukene kohmitsemist ja Rakke suunas tuld. Soojendust tehes pidin nentima tõsiasja, et olek on pehmo. Siiski ei pööranud sellele liiga palju tähelepanu, kuna tihtipeale on mul soojendusel suhteliselt nigel tunne, aga kui stardipauk kõlab, on minek päris hea. Kuid võib öelda, et eile Rakkes see nii ei olnud. Nojah, ei ole ka imestada, kui ennem sai viie päeva jooksul 3 korda väljas käidud :) 

Raskeks läks kohe alguses....oi-oi-oi kui raske oli. Väga üllatav oli kuulda, et u 10 km hõigati kohaks 115 vms. Mõtlesin, et ohhoooo pole ju paha, kartsin et olen juba teise saja tagumises pooles. Mingi hetk sõitis Lauri mööda ja ma jõudsin talle lihtsalt edaspidiseks jõudu soovida. Lauri pärast võistlust mainis, et mu nägu olla tõeliselt ilmestanud minu tänast enesetunnet. Mingi aeg inisesin tal tuules, aga siis sai ta väikse vahe sisse. Enne Emumäge oli natukene grupisõitu, samas oli väga valus vaadata kuidas suur grupp on umbes 100 m kaugusel, aga lihtsalt ei jõua järgi. Jonni ma ei jätnud ja tahtsin iga hinna eest esi saja sisse sõita. Järgnevad 30 km toimus meeletu tagaajamine, kohaks öeldi 108, 103, 106 jne..Kuidagi ei saa kätte, samas kogu aeg näen, et ees top 100 kohad lähenevad.

Lisaks tegi eile tohutut valu selg. Mul on selg ikka valutanud, aga pole nagu väga sõitmist seganud, siis eile läks asi täitsa käest ära. Umbes iga 10 sekundi tagant mõtlesin, et pean rattalt maha tulema ja kõndima, kuna valu muutus täiesti välja kannatamatuks. Ilma liialdamata- see oli tõeline piin. Olgugi, et tunne polnud sellele päeval kõige parem ja olek nadi, siis ilma selja probleemiteta oleks kindlasti natukene paremini sõitnud. Ilmselt pean kondiväänaja või millegi sarnase juurde minema, sest eilne ületas kõik piirid. 

Viimased 5 km võtsin ennast ikka kokku ja tulistasin nii kuidas vähegi jalad kannatasid. Olen väga rahul, et ikka oma eesmägi täitsin ja lõpetasin 97. kohaga. Healt meelt teeb ka see, et võrreldes eelmise aastaga on kohad tunduvalt paranenud ja isegi siis, kui ei ole hea päev, olen võimeline enam-vähem koha välja sõitma. 

Nagu Vader ütles, et halvale päevale järgneb hea, siis loodetavasti on järgmine Samsungi maraton Otepääl parema minekuga. 

RO koondislaste tulemid:

34. Riivo
54. Tõnis
65. Lauri
97. Taaniel
138. Alar
220. Marek
232. Arbo

Et eile veel füüsilist koormust saada, käisin õhtul 3,5h rannas võrku mängimas. Täna olen jeeli-jeeli elavate killast ja igalt poolt on valus. Absoluutselt kõik jõuvarud on kehast välja pigistatud, kuid sellegipoolest lõpetan kell 3 päeval oma hommikusöögi ja teen rattaga väikse tiiru. Õhtul saab jällegi Le Touri vaadata, vot see on sport!

MM algab 42. päeva pärast

Kesksuvi

Homme on Samsungi sarja järjekordne etapp- Rakke Rattamaraton. Mis seis mul on? Kas suudan sarnaselt Rõugele esi 100 sisse sõita? Ma ei tea, õigemini pole õrna aimu ka. Peale Rõuget võtsin korra aja maha, puhkasin mõned päevad ja siis alustasin uuesti rahulikumate trennidega. Olin natukene imestunud, et jõudu üldse polnud, isegi trennitempos sõita oli kohati täielik piin. Jaanipäeval tegin ühe treeningvõistluse ka- Värska Rattamaratoni, kus tundsin ennast süldina. Püüdsin aktiivselt sõita, aga ilmselt väsitasin ennast raja esimesel poolel liiga ära ja lõpus tundsin, et jalad on tühjad. Peale seda läks järgmisel nädalal üldine olek veeeeeel kehvemaks... koheselt meenus eelmine suvi, kus olin ikka täielikus augus. Siis tulin sellest küll nibin-nabin välja ja loodetavasti muutub tuju ka praegu paremaks. See nädal on teatavaid positiivseid märke juba näidanud kah. Ilmselt üheks põhjuseks, miks kumm tühi on, võib pidada seda, et suvel on palju üritusi ja igasugu toredaid ettevõtmisi, mis paratamatult oma energia võtavad. Aga selleks ju suvi ongi, et ringi möllata ;) Anyway sellise pehme mootoriga meenus Tšehhi rogaini viimane tund, kus olin ikka korraliku haamri all. Hea oli, et Tõnis abiks oli ja tuult kahte lehte lahti lükkas. Allpool väike fotomeenutus rogaini lõpuponnistusest. 

MM algab 44. päeva pärast

The weekend full of fun

Reedel Rõuge Mägirattasprint

Analoogne suusasprintidega, kus kõigepealt eelsõidud ja siis finaalid. Rada oli kiire, sõiduaeg suts üle 2 minuti ja paljude kurvidega. Möödumisvõimalusi väga polnud ja finaalides sõltus 90% sõidukoht stardireaktsioonist. 

Eelsõit tõmbas ikka lõõrid väga kinni ja jalad kangeks. Veerandfinaalis oli tunne juba paljupalju parem, sain stardist rahuldavalt minema ja võtsin sisse teise positsiooni. Rajal oli pmst ainult üks koht, kus võisid komistada ja seal ma eksisin. Väga rumalalt, kõik surusid mööda ja oligi korras. Olin teistel küll tagarattas kinni, kuid mööda ei saanud ja oligi võistlus minu jaoks läbi. Aga väga tore võistlus, sõitsin midagi sellist esimest korda ja sinna peab raudselt teinekord minema. 

Laupäeval Samsung Rõuge Rattamaraton

Raudselt raskeim Samsungi rada, mida ma sõitnud olen. Ma ei tea kas põhjus oli eilses pikale veninud sprindivõistluses, selles et Põlva Päevade raames sai veel The Sun´i kuulamas käidud, või olen lihtsalt väga pehmo, aga hommikul oli küll selline tunne, et täna küll kuhugi ei jõua. Oleks hea meelega edasi maganud. 

Siiski Rõugesse jõudes tuli juba võistluse tunne sisse ja asi hakkas paika loksuma. 

Võistlus algas nagu alati, jubeda tulistamisega alguses. Parandasin jõudsalt kohta ja üsna varsti hüüti juba kohaks 104. Olin üllatunud, aga jätkasin heas rütmis. Sõitsin rajal alates 15. kilomeetrist üksi, sesmõttes, et Rõuges mingit grupisõitu niivõinaa ei ole ja üldjoontes sõitsin kogu aeg tõusvas joones ning keegi väga minu tempos sõita ei suutnud. Poolel maal tundsin juba kergeid väsimuse märke, aga proovisin ikkagi tempot hoida. Parim koht, mis mulle öeldi, oli 80. Kusagil 50 km kandis läks ikka väga raskeks ja tagant püüdis 5-6 pealine punt minu kinni. Hoidsin hambad ristis neile sappa, aga u 4 km täiesti põrgulik tõus tekitas krambid ja lihtsalt jäin maha. Meenusid raamatust "Kolm Kirsipuud" Jassi sõnad: "Rattasport selline ongi. Põhiline tunne on- raske. On tunne, et oled tühi, tahaks juurde panna, silmadega paneks, aga ei tule." Siis natukene kiireid allamäge teid ja viimasel tõusul ikka tundsin, kuidas jalad täiesti krampi kisuvad. Ühe skalbi sain tõusu lõpus küll kätte, aga teised olid juba liiga kaugel. Lõppkoht 89. Oi kui raske võistlus oli, aga meeldis. 

Õhtul olid juba natukene suurejoonelisemad tähistamised Taaralinnas. Fun
MM algab 69. päeva pärast